Ajalooline hetk Käärikul: esimene Balti noorte paraspordi laager tõi kokku tulevikutähed
18.05.2026
14.-17. mail 2026 toimus Kääriku Spordikeskuses esimest korda Balti noorte paraspordi laager.
Eesti, Läti ja Leedu paraspordi tulevikulootused kogunesid neljaks päevaks, et üheskoos treenida, ammutada uusi teadmisi ning luua riikidevahelisi sõprussidemeid. Kokku osales laagris 15 inspireerivat noort parasportlast, kelle seas eestlastest ujujad Lea Saaber ja Ellika Krivin ning kergejõustiklane Oskar Kobin.
Laagri eesmärk oli pakkuda noortele parasportlastele professionaalset tuge ja teadmisi, mis aitavad neil sporditeekonnal järgmisele tasemel jõuda. Programm oli tihe ja mitmekülgne, kattes teemasid spordimeditsiinist kuni sotsiaalmeedia ja spordieetikani.
Eesti Paralümpiakomitee spordidirektor Alfred Värnik rõhutas lajapõhjalise koostöö olulisust. “Esimene Balti noorte paraspordi laagri korraldamine on meie jaoks märgiline samm. Noorsportlaste arengus ei mängi rolli pelgalt füüsiline treening, vaid üha enam ka teadmised spordimeditsiinist, meediasuhtlusest ja ausast mängust. Käärikul loodud sünergia näitas, et Baltikumi ülene koostöö on suurepärane viis, kuidas kasvatada uut põlvkonda teadlikke ja tugevaid parasportlasi. See laager andis noortele mitte ainult uusi teadmisi, vaid ka tunnetuse, et nad kuuluvad suuremasse, toetavasse kogukonda.”
Teadmised tippudelt ja praktilised töötoad
Noortele jagasid teadmisi oma ala tunnustatud spetsialistid üle Baltikumi. Läti spordiarst ja -teadlane Svens Vilks selgitas sportlastele spordimeditsiini tagamaid - kuidas kehalised protsessid toimivad, mida organism vajab ning kuidas noorsportlane end ise toetama peab. Spordieetika ja kokkuleppemängude ennetamise olulist teemad avas EADSE juhtivuurija Remo Perli.
Kaasaegses spordis on oluline roll sportlase nähtavusel - EOK pressiataššee Merili Luuk ning sprinter Miia Ott viisid läbi töötoa sotsiaalmeediast kui väärtuslikust tööriistast. Leedu paralümpiakomitee peasekretär Asta Narmonte koolitas noori teemal “Sportlane pildis ja videos” ja avas laiemat tausta spordivõistlustel oma riigi esindamise eetikast. Teooriale järgnes praktika - fotograaf Andero Kalju tegi kõikidest osalejatest professionaalsed profiilipildid koos nende spordiala vahenditega, andes ka meie noortele - Oskarile, Leale ja Ellikale - väärtusliku materjali oma sportlasteekonna kuvamiseks.
Mitmekülgne treening ja kohtumine eeskujudega
Üldfüüsilist vormi testiti ja arendati judost inspireeritud treeningul (läbiviija Hendrik Tiirats) ning spetsiaalses jõutreeningus, mida juhendasid Läti tippkergejõustiklane Diana Krumina ja personaaltreener Levo Kirn.
Laagri üheks emotsionaalsemaks hetkeks kujunes kohtumine kogenud paralümpiasportlastega. Oma kogemusi, õppetunde ja motivatsiooni jagasid Eesti kurlingumängija Kätlin Riidebach, ujuja Matz Topkin ning Läti mitmekordne paralümpiamedalist Diana Krumina.
Lisaks tihedale õppeprogrammile jäi noortele aega ka sotsialiseerumiseks. Õhtused bingomängud, meeleolukas Kuldvillak ja ühised lauamängud aitasid murda keelebarjääre ning luua tugevama Balti paraspordi kogukonna tunde. Vabal ajal said noored jätkata oma isiklike treeningkavadega, proovida põrandakurlingut ning tunda liikumisvabadust tänu kolmerattalisele käsirattale.
Järgmine peatus - Leedu!
Esimene Balti noorte paraspordi laager näitas, et sarnase koostöö järele on suur vajadus ja huvi. Traditsioon on sündinud - ametlik teatepulk on edasi antud ning 2027. aastal kogunevad Balti noored parasportlased juba Leedus.
Eesti Paralümpiakomitee tänab kõiki osalejaid, treenereid, lektoreid ja toetajaid, kes aitasid selle ajaloolise sündmuse teoks teha.
Eesti sportlaste osalemist toetas Malta Ordu abiorganisatsioon Eestis.