Juuni infokiri

UUDISED

Paraujujad naasid Euroopa meistrivõistlustelt kahe medaliga

16.-22. maini toimus Madeiral Portugalis paraujumise Euroopa lahtised meistrivõistlused. Eestlaste saagiks jäi kaks medalit - Susannah Kaulile hõbemedal 50 m vabaltujumises ning Matz Topkinile pronksmedal 50 m seliliujumises. 

“Kuna ma eraldi EM-ks ei valmistunud, vaid see on osa ettevalmistusest Tokyo paraolümpiamängudeks, siis tänane ujumine näitab, et olen õigel teel. Teine koht ja hõbemedal on boonuseks.” sõnas Kaul peale 50 m vabaltujumise finaali.

Madeira 2020 paraujumise Euroopa meistrivõistluste neljandal päeval ujus Matz Topkin 50 m seliliujumise finaalis ajaks 45.74, mis tõi talle kolmanda koha.

Lisaks oli eestlastest võistlemas ka Robin Liksor, kes saavutas 100 m rinnuliujumises 7. koha (Euroopa/eurooplaste arvestuses 6. koha).

Fotod: Rahvusvaheline Paralümpiakomitee

Eesti parakarateka on Euroopas teisel kohal

19.-23. mail toimusid Horvaatias Porecis parakarate Euroopa meistrivõistlused, kus Karmen Vask võitis hõbemedali. Karmen debüteeris nägemispuudega naiste katas.

Egert Jõesaar tuli tugevas konkurentsis parakergejõustiku EM-l viiendaks

1.-5. juunini toimuval parakergejõustiku EM-l Poolas Bydgoszczis võistles täna kettaheitja Egert Jõesaar. Jõesaar on üks kolmest sportlasest, kes on täitnud Tokyo 2020 paraolümpiamängude A-normi ning kelle koht delegatsioonis on kinnitatud.

Jõesaare tänane tulemus jäi veidi alla oma isikliku rekordi ja tema tulemuseks täna 50.05 m, mis tõi talle viienda koha. "Konkurents oli viimaste aastate kõrgeim. Egerti tulemus on seni tiitlivõistluste parim, sest esimest korda heitis ta tiitlivõistlusel üle 50 meetri joone," kommenteerib tänast võistlust Egert Jõesaare treener Mart Olman.

"Läksin jahtima uut isiklikku rekordit, sest hetkevõimed lubavad rohkemat, kui tulemus seda näitab. Kuid ei saanud ketta lendu väga hästi klappima," sõnab Jõesaar võistluse järgselt.

Võistluse ametlik protokoll: http://bit.ly/kergejoustikuemtulemused

Janno Lepiku edukas debüüt pararatta Euroopa meistrivõistlustel

Janno Lepik tegi oma debüüdi tiitlivõistlustel, osaledes pararatta EM-il käsiratturite klassis H5. Mõlemas sõidus – nii individuaalses ajasõidus kui maanteesõidus – saavutas Janno 4.koha. „Areng on olnud ootuspärane ning motivatsiooni treenimiseks on sportlasel kuhjaga,“ sõnas EPK spordidirektor Mihkel Joosing.

EPK juhatus võttis oma korralisel koosolekul vastu kaks uut liiget

EPK liikmeskond sai täiendust kui viimasel EPK juhatuse korralisel koosolekul võeti vastu Eesti Curlingu Liit ning SK Meduus.

Eesti Curlingu Liidu (ECL) eesmärgiks on kurlingu arendamise kaudu tipp- ja võistlusspordi ning liikumisharrastuse tasemel sportlike eluviiside propageerimine ja kurlingu kandepinna laiendamine. ECL koos enda liikmesklubidega tahab olla positiivne näide sellest, mida võib saavutada üks väike spordialaliit, kui selle juhtimise juurde on igapäevaselt kaasatud teotahtelised ala harrastajad, kellega tegutsetakse ühise eesmärgi nimel.

SK Meduus asutati 2002. a. oktoobris treener Õnne Pollisinski eestvedamisel eesmärgiga pakkuda ujumisvõimalusi erivajadustega inimestele ja nende pereliikmetele. Tänaseks on SK Meduus oma tegevust laiendanud ning pakuvad ujumis- ning liikumisharrastuse võimalusi nii erivajadustega inimestele kui ka kõigile neile, kes soovivad hoolt kanda oma tervise eest.

Kuus noortespordi projekti saavad Swedbankilt hoogu

Swedbanki noorte liikumis- ja spordiprogrammide taotlusvoorust saavad toetust kuus projekti, mis aitavad noortes liikumishuvi suurendada ja pakkuda paremaid sportimisvõimalusi, sealhulgas EPK projekt I'mPOSSIBLE. Taotlusvooru laekus 52 erinäolist projekti ja toetusfondi kogusumma on 30 000 eurot.

„Sel aastal paistis silma, et palju taotlusi oli seotud värskes õhus liikumisega, mis on arvestades seda erilist aega ka igati tervitatav,“ rääkis Swedbanki spordiklubi juht ja komisjoni esimees Ardo Pajur. Tema sõnul oli häid projekte taas palju ja kõiki ei õnnestu paraku toetada. Valikut tehes peeti silmas, et projektil oleks pühendunud meeskond, hästi läbimõeldud plaan ning et projekt kataks laiemat sihtrühma. Lisaks arvestati, et tuge saaksid erinevate spordialade algatused ja seda ka erinevates regioonides. „Eesmärk on kõigil üks – et Eesti lapsed ja noored liiguksid piisavalt ja neile oleksid tagatud mitmekesised treeninguvõimalused,“ lisas ta. Toetust saadi nii varustuse ostmiseks kui ka võistluste/ürituste korraldamiseks.

Rahastuse saab ka Eesti Paraolümpiakomitee projekt I’mPOSSIBLE, mis on suunatud üldhariduskoolide õpetajate, juhendajate ja treenerite koolitamiseks, et toetada ka erivajadustega laste ja noorte teed spordi juurde. Eesmärk on näidata, et kõik saavad tegeleda liikumisharrastusega ja teha sporti, hoolimata erivajadustest.

Pikem artikkel on leitav siit

Eesti Paralümpiakomitee kutsub osalema!

Kutsume osalema sportlikus suvelõpulaagris puudega lapsi ja noori vanuses 10-18 Jõulumäe Tervisespordikeskuses 26.-28.augustil! 
 
Meie eesmärk on laagris osalejale anda võimalus proovida erinevaid paraspordialasid ning leida endale jõukohane ja meeldiv sportlik harrastus, mis paneks silmad särama! 
Ja väga oluline – leiaks uusi sõpru ja tuttavaid!
Läbi uute spordialade ja aktiivsete tegevuste proovimiste muutuvad lapsed ja noored oluliselt iseseisvamaks ning avatumaks.

Eelistame, et laagris osaletakse ilma vanemateta. Miks? Viibides laagris vanematest eraldi, on reeglina igas vanuses noored altimad ületama väljakutseid, mis suurendavad nende enesekindlust ja iseseisvustunnet. Lisaks annab puudega lastele ja noortele selline laager võimaluse tulla välja mitte ainult igapäeva rutiinist, vaid mõnikord on see üks vähestest võimalustest üldse osaleda kodust väljas sotsiaalsetes tegevustes.
 
Kolm laagripäeva (2 ööd) on täis mitmekülgseid tegevusi. Ühte päeva mahub 2-3 sportlikku treeningut/tegevust ning aktiivne tegevus looduses. Õhtud on sisustatud põneva ühistegevusega.
Laagri hind ühele osalejale 35 € ja saatjale/abilisele* 25 € sisaldab:

  • majutust ja toitlustust 3x päevas + vahepalad
  • põnevad paraspordialade treeningud:
    • korvpall (seisjad, istujad)
    • võrkpall (seisjad, istujad)
    • kurling (seisjad, istujad)
    • parakergejõustik (seisjad, istujad)
    • parasulgpall (seisjad, istujad)
    • boccia (istujad)
    • discgolf (seisjad, istujad)
  • MyFitnessi treening
  • üllatuskülalised ning ekskursioon
  • saunaõhtu-välikino
  • aaretejaht, meeskonnamängud

Juhul kui piirangute tõttu laager ei toimu, makstakse osalejatele raha tagasi. Laagris jälgitakse kõiki Terviseameti nõudeid ning ettekirjutusi, et tagada osalejate turvalisus nakkuse suhtes. 

*Saatjaks/abiliseks palume võimalusel võtta sõber, õde-vend, sugulane, kuna soovime, et lapsevanemad saaksid teha ettevalmistusi kohe-kohe algavaks kooliaastaks J Kui see ei ole võimalik, siis kindlasti arvestame erandeid sõltuvalt laagris osaleja erivajadustest. 
 
Laagri täpsema info saamiseks palume teil täita ankeet: https://tinyurl.com/372shy5h
Täpsustavate küsimuste korral palun pöörduda: kaia@paralympic.ee

EPK osales ligipääsetavuse rakkerühma töös

EPK osales Riigikantselei poolt tellitud ligipääsetavuse rakkerühma spordi ja kultuuri valdkonna töös, kus tegime konkreetseid ettepanekuid ja rääkisime kaasa mitmete probleemide lahti mõtestamisel.

Kultuuri ja spordi valdkonna analüüsis keskenduti erinevate võimekustega inimeste suutlikkusele kultuuris ja spordis osaleda ning otsiti võimalusi, kuidas neid muuta erinevatele inimesetele kasutatavamaks. Käsitleti mõlemas valdkonnas nii võimalusi kultuuri luua ja sporti teha kui osaleda pealtvaatajana. Kasutajakogemuse terviklikkust analüüsiti kolmest olulisemast perspektiivist: informatsioon ja kommunikatsioon, füüsiline ligipääs ja ligipääs sisule.

Peamiste probleemidena toodi välja teenusepakkujate vähest teadlikkust ligipääsetavuse teemadest, ebaühtlast ja projektipõhist rahastust, info ligipääsmatust. Eraldi probleemide võrgustiku moodustavad füüsilise ligipääsetavusega seonduvad teemad, mis tähendab, et paljud kultuurirajatised ja spordihooned ei arvesta erivajadustega külastajatega. Kõige alusena jäi kõlama asjaolu, et puudega inimesed on ühiskonnas nähtamatud. 
 
Lahendusettepanekutena käidi muu hulgas välja ligipääsetavuse temaatika süsteemset esiletoomist kultuuri- ja spordipoliitika seadusandluses ja arengudokumentides, toetusmeetmete sidumist ligipääsetavuse nõuetega ja heade tavade, juhendmaterjalide loomist jpm. Mõlema valdkonna puhul rõhutati, et oluline on:
1.       süsteemne ligipääsetavuse käsitlus, mis peaks algama sihtide seadmisest arengukavade tasandilt rahastuspõhimõteteni (eesmärk, et riigi raha eest ei loodaks enam midagi ligipääsmatut); 
2.       miinimumnõuete kehtestamine koos tõhusa järelevalvega; 
3.       erivajadusest tõukuva innovatsiooni innustamine; 
4.       teadlikkuse tõstmine koos nõustamisega; 
5.       nähtavuse suurendamine nii kommunikatsioonis, reklaamis kui ka kõigi osalemise näitamise kaudu.

Toimus seminar ligipääsetavuse ja erivajadustega inimeste kaasamisest sporti

Eesti Jalgpalli Liit korraldas kolmapäeval, 2. juunil jalgpalli ligipääsetavuse ja erivajadustega inimeste kaasamise seminari.

Seminaril tutvustati klubide ligipääsetavuse eest vastutavate isikute (DAO) peamisi ülesandeid ja fookusvaldkondi ning erivajadustega inimesteni jõudmiseks sobilikke infokanaliteid. Samuti jagatati vajalikke näpunäiteid ja tutvustati teistes UEFA liikmesriikides kasutusele võetud innovatiivseid lahendusi staadionide ligipääsetavuse parandamiseks, parima jalgpallielamuse ja mängupäeva teenuste pakkumiseks ning erivajadustega inimeste klubide juurde kaasamiseks nii fännide kui ka vabatahtlikena.

Ligipääsetavuse seminaril esinesid ettekannetega UEFA partnerorganisatsiooni CAFE (Centre for Access to Football in Europe) esindaja Jochen Kemmer, elektriratastooli kasutajast spordisõber Jüri Lehtmets ning Inglismaa klubi Notts County FC fänni- ja erivajadustega inimeste koordinaator Alice Kelk.

Kemmer rõhutas oma ettekandes, et ligipääsetavuse all on oluline silmas pidada nii füüsilist keskkonda kui erivajadustega inimeste jaoks olulise teabe edastamist. „Kaasamine tähendab eelkõige kõikide ühiskonna liikmete võrdset kohtlemist. Kõikidel jalgpallihuvilistel peab olema võimalus mängude külastamiseks ning hea mängupäeva elamuse saamiseks,“ ütles Kemmer.
„Erivajadustega inimesed on maailma suurim vähemusgrupp – ligi 15 protsenti kõikides maailma inimestest on erivajadustega ning nende osakaal kasvab. Vähemalt 40 protsenti maailma inimestest vajavad mõnel oma elu perioodil paremaid juurdepääsutingimusi seoses ajutiste liikumisraskustega. Statistika näitab, et ligi pooled erivajadustega inimestest pole kunagi käinud spordivõistlustel, ehkki koguni 80 protsenti tunneksid jalgpalli vastu huvi,“ selgitas Kemmer.

„Erivajadustega inimestest moodustavad ratastooli kasutajad vaid  kaheksa protsenti. Ligi pooled erivajadustega inimestest on kurdid või vaegkuuljad, 25 protsenti moodustavad  nägemispuudega inimesed või vaegnägijad ning 20 protsenti vaimupuudega inimesed. Samuti tasub meeles pidada, et statistika kohaselt on igal mängupäeval staadionil olevatetest 12 meessoost fännist üks värvipime, kellel võib esineda raskusi võistkondade mänguvormide eristamisel, seda näiteks juhul kui üks meeskond kannab punaseid ja teine rohelisi särke,” lisas Kemmer.

Jüri Lehtmetsa sõnul algab jalgpallivõistluse külastamine liikumispuudega inimese jaoks staadionile tuleku üksikasjaliku planeerimisega. “Näiteks lihasehaiged inimesed ootavad võistluste korraldajatelt infot lähimate bussipeatuste, parkimisvõimaluste, juurdepääsuteede, invaliftide ja mängu jälgimise võimaluste kohta. Lihasehaigete jaoks on keha soojas hoidmine väga oluline, seega oleksid tekid külmal ajal väga suureks abiks. Kindlasti oleks tarvis eelinfos ära märkida lähimate invatualettide asukohad,” ütles Lehtmets.
Notts County FC fänni- ja erivajadustega inimeste koordinaator Alice Kelk rõhutas oma ettekandes, et klubi soovib oma kodumängudel pakkuda kõikidele fännidele meeldivat ja turvalist elamust. “Notts County kodustaadionil Meadow Lane´il on erivajadustega fännide käsutuses nii spetsiaalsed parkimiskohad, ratastoolikohad ja spetsiaalsed istekohad, peretuba ning alarmsüsteem juhuks kui mõni peatvaataja vajab erakorralist abi. Kuna staadion ehitati ajal, mil juurdepääsetavusele ei pööratud tähelepanu, siis  on meie võimalused piiratud, kuid hea tahtmise korral on võimalik erivajadustega fännide jaoks palju ära teha,” tõdes Kelk.

Seminari korraldaja - rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas: usun, et seminar täitis eesmärgi: laiendada silmaringi ja jagada uut infot EJLi liikmetele ja partneritele, millised oleksid esimesed lihtsad sammud võimaluste loomisel; kuidas saaksime veel efektiivsemalt kaasata erivajadustega inimesi jalgpalli perre, kas siis ametnikuna, fännina, mängijana, treenerina, vabatahtlikuna jne. Minu jaoks oli uus ja väga huvitav , kuidas klubid saaks väga lihtsalt oma olemasolevaid kodulehti täiustada nii, et need oleksid ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele.
 
Peamised mõtted ja soovitused seminarilt osalejatele, millega klubid ja spordirajatiste omanikud võiksid alustada: 

  • Analüüsida juurdepääsu teavet oma klubi, asutuse, sündmuse toimumise vms asukoha kohta ning avaldada ja/või korrigeerida seda oma kodulehel
  • Analüüsida esmavajadusi puudutavat infot (kuidas spordirajatisel liikuda, kus asuvad ligipääsetavad vaatajakohad, WC, kohvik) ning kuidas oleks võimalik sündmusest saada võimalikult positiivne emotsioon. 
  •  Selgitada kodulehel piletite tellimise protsessi
  • Soovitus pöörduda puudega inimeste vabaühenduste poole
    • Kaasata puudega inimesi saamaks tagasisidet 
    • Arutleda viise, kuidas puudega fännidega ühendust saada ja suhelda
    • Kutsuda puudega inimesed matšile kaasa elama ning küsida tagasisidet ligipääsetavuse kitsaskohtade osas
    • Korraldada ligipääsetavaid staadionireise (nt vaegnägijatele ja pimedatele fännidele ja/või kurtidele ja vaegkuuljatele, ratastoolikasutajatele)
  • Mõelda läbi võimalused ja prioriteedid ligipääsetavuse parandamiseks. 
    • Alati ei olegi võimalik järgida KÕIKI nõudeid, kuid soovituslik on alustada väiksestest lahendustest.
  • Olla valmis ligipääsetavust pidevalt parendama 

Seminaril osalesid Premium Liiga, Esiliiga ja Esiliiga B klubide ligipääsetavuse eest vastutavad isikud (DAO), kogukonnajuhid, Eesti Jalgpalli Liidu ametnikud, samuti turvaettevõtete ning spordialaliitude ja mittetulundusühingute esindajad.
CAFE tegevuse kohta leiate rohkem infot veebilehelt www.cafefootball.eu
 
Materjale:
Alice Kelk, (Notts County FC) presentatsioon: LINK (Also downloadable)

Seminari kohta saab lisainfot:
Eesti Jalgpalli Liit 
teet.allas@jalgpall.ee

KOHALIKUD VÕISTLUSED JA SÜNDMUSED

TULEVASED

26.06.2021 Eesti meistrivõistlused parakergejõustikus 
Toimumiskoht: Kadrioru staadion
Algusaeg: 11.00
Alad: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m, Kaugushüpe, Kõrgushüpe, Kuulitõuge, Kettaheide, Odavise, 4x200 m, Ratastoolisõit, Kurikaheide
Lisainfo: https://tinyurl.com/parakergejoustikEMV

MÖÖDUNUD

23.05.2021 Pärnu tennisevõistlus:
Pühapäeval 23. mail toimus Pärnu Tenniskeskuses ratastoolitennise turniir, kus osalesid ka Läti mängijad. A-grupis (edasijõudnud) tuli võitjaks Mati Mätas, B-grupis („tõusvad tähed“) võitis Jaano Kraav. Eesti-Läti maavõistluse paarismängus võitis Eesti koosseisus Mait Mätas/Karel Jürisoo.

04.06.2021 "Eriliste purjetajate" parapurjetamist tutvustav päev "Purjede tants":
Reedel 4. juunil toimus Pärnu jahtklubis projekti "Erilised purjetajad" hooaja avasündmus, kus oli kohal paarkümmend huvilist. Kõik soovijad said koos suurte kogemustega juhendajatega jõel purjetada.

Pärnu Postimehe artikkel
Fotogalerii sündmusest

Fotod: Eiliki Pukk

05.06.2021 Tallinna lahtised MV ujumises:
Laupäeval 5. juunil toimusid Tallinnas Nõmme ujulas Tallinna lahtised meistrivõistlused ujumise mitmevõistluses puuetega inimestele.
Võistluste tulemusi näeb siit.

RAHVUSVAHELISED VÕISTLUSED

Toimunud
06.-09.05.2021 Pararatta MK etapp Ostendis, Belgias - Mari-Liis Juul, Janno Lepik, Anre Nõmme
14.-16.05.2021 Parakergejõustiku MK etapp Nottwilis, Šveitsis - Entoni Pašun
16.-22.05.2021 Paraujumise EM Madeiral, Portugalis - Susannah Kaul, Matz Topkin, Robin Liksor
19.-23.05.2021 Parakarate EM Porecis, Horvaatias - Karmen Vask
20.-23.05.2021 Parajõutõstmise MK etapp Tbilisis, Gruusias - Jelena Pipper
01.-05.06.2021 Parakergejõustiku EM Bydgoszczis, Poolas - Egert Jõesaar
03.-06.06.2021 Pararatta EM Schwanenstadtis/Peuerbachis, Austrias - Janno Lepik

Tulevad
09.-13.06.2021 Pararatta MM Cascais, Portugalis - Mari-Liis Juul, Janno Lepik, Anre Nõmme
17.-20.06.2021 Paraujumise MK etapp Saksamaal, Berliinis - Susannah Kaul, Matz Topkin, Robin Liksor, Kardo Ploomipuu
19.-24.06.2021 Parajõutõstmise MK etapp Dubais, Araabia Ühendemiraatides - Jelena Pipper

SEKRETARIAADI TÖÖLAUD

Tehtud
* Kohtumine kultuuriministriga
* Kohtumine ERR-ga Tokyo POM kajastamise teemal
* Juhatuse koosolek

Päevakorral
* Sportlaste lähetamised võistlustele ja laagritesse
* Läbirääkimised Tokyo 2020 paraolümpiamängude kajastamiseks meediakanalites
* Aruannete koostamine üldkoosolekuks
* Tokyo 2020 kampaania ettevalmistustööd
* Ettevalmistused EPK uue logo kasutusele võtmiseks
    * Uute liikmete vastuvõtmine
    * Kuulutati välja üldkoosoleku toimumine

MEIE MEEDIAS

Artikkel: Parasportlased soovivad näidata, et ka nemad on tippsportlased

Loe ka Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirja: https://epikoda.ee/uudiskiri