Parasport läbi sportlaste silmade: müüdid ja tegelikkus

23.04.2026

Eesti Paralümpiakomitee 35. sünnipäeva puhul jagavad Eesti parasportlased oma kogemusi ja mõtteid sellest, kuidas neid ja nende tegemisi sageli mõistetakse ning milline on tegelikkus nende endi vaatenurgast.

Kuigi parasport on viimastel aastatel muutunud nähtavamaks, saadavad seda endiselt mitmed väärarusaamad. Sportlased ise toovad välja, et probleem ei ole pahatahtlikuses, vaid pigem teadmatuses.

Müüt: parasport on “lihtsam” või kõrvalharu

Üks levinumaid arusaamu on, et parasport on kuidagi lihtsam või vähem konkurentsitihe kui nn tavasport. Sportlaste sõnul ei vasta see tegelikkusele. “Parasport ei ole ainult motivatsioonilugude koht, vaid tõsine sport, kus loevad oskused, distsipliin ja pühendumus,” rõhutab kergejõustiklane Egert Jõesaar ning sama mõtet kinnitab ka noor ujuja Lea Saaber: “See on täisväärtuslik tippsport - sama suur töö, sama tihe konkurents ja sama suur soov olla parim.” Samuti ei ole tulemuste tasemel tegemist nn lihtsama teega - ujuja Kaimar Kaldma toob välja, et tiitlivõistlustele pääsemine eeldab väga kõrgete normide täitmist. “Maailmameistrivõistluste A-normi täitmist võib lugeda väga kõvaks sportlikuks saavutuseks. Need on tasemed, kuhu jõuavad ainult tippsportlased,” lisab ta.

Müüt: parasport on pelgalt liikumisharrastus

Teine levinud arusaam on, et parasport on pigem taastusravi või harrastus, mitte tõsine võistlussport. Purjetaja ja rattasportlane Anre Nõmme sõnul ei saa see olla tõest kaugemal: “Selleks, et paraspordis tippu jõuda, on vaja täpselt samu asju, mida tippspordis, ning lisaks veel palju muud,” nendib ta. See tähendab igapäevast lisapingutust, millega tavapärases spordis kokku ei puututa.

Müüt: parasportlased on nõrgemad

Kõige lihtsustavam ja samas eskitavam arusaam puudutab sportlasi endeid. Sulgpallur Margus Hoop kirjeldab olukorda, kus pealtvaatajad imestasid paraujujate kiiruse üle. “Nii kiiresti ujuvad - arvasin, et see on paraujumine,” kuulis Margus basseinis tavakülastajaid võistlusi kommenteerimas. Sellised hetked näitavad, kui suur on lõhe ootuste ja tegelikkuse vahel. “Paraspordiga tegelev inimene on vaimselt keskmisest eestlasest kordades tugevam,” ütleb Margus.

Müüt: tegemist ei ole “päris” tippspordiga

Parasporti ei tajuta sageli võrdväärse tippspordina. Väga ausalt sõnastab olukorda rattasportlane Eliis Paas: “On justkui tava profisport ja siis parasportlased teevad ka midagi… aga tegelikult ei teada, mida.” Samas rõhutab ta, et pingutus ja pühendumus on seejuures samaväärsed, kui isegi mitte suuremad. Ka kergejõustiklane Oskar Kobin lükkab ümber eksiarvamuse, justkui annaksid teatud eripärad sportlastele eelise ning nendib, et võti peitub treeningus. Paraujuja Richard Leibi sõnul kiputakse alahindama nii paraspordi taset kui ka sportlaste panust. "Arvatakse, et paralümpia on justkui lihtsam kui tavaolümpial, kuid tegelikult nõuab siia jõudmine samaväärset - kui mitte suuremat - pühendumust," rõhutab ta.

Tegelikkus: sportlane on eelkõige sportlane

Kui müüdid kõrvale jätta, jääb alles üks - lihtne tõde. Parasportlased on eelkõige sportlased. Nad treenivad, võistlevad, kaotavad ja võidavad samamoodi nagu kõik teised. Inimliku vaatenurga avab Annely Ojastu: “Oleme kõik samasugused inimesed - oma rõõmude ja muredega,” ning just see ongi ehk kõige olulisem mõistmine - näha inimest ja sportlast, mitte ainult tema eripära. 

Paraujuja Richard Leib julgustab spordijuhte ja korraldajaid mitte käsitlema parasporti eraldiseisva või teisejärgulisena. "On loomulik, et esmakordne kokkupuude võib tekitada ebamugavust või küsimusi, kuid see ei tohiks olla põhjus sportlasi kõrvale jätta. Sageli on erivajadustega sportlaste pingutus isegi suurem, et jõuda samade eneseületuste ja tulemusteni."

Sportlaste sõnum on ühtne - parasport ei vaja erikohtlemist, eraldi mõõdupuud ega lihtsustamist, vaid mõistmist. Mõistmist, et tegemist on tippspordiga, tulemused sünnivad töö ja pühendumuse kaudu ning sportlasi tuleks näha sportlasena, mitte nende puude kaudu. Parasport ei ole eraldi maailm, vaid osa spordist, olles sama nõudlik, pingeline ja tähendusrikas. Erinevus ei seisne tasemes, vaid selles, kui hästi seda mõista osatakse.