Ratastoolitennis

Ratastoolitennis pärineb 1970ndate Ameerikast ning paraolümpial võisteldi selles esmakordselt 1992. aastal Barcelonas. Täna tegeletakse selle spordialaga rohkem kui 100 erinevas riigis.

Ratastoolitennis järgib tavalise tennise reegleid. Erandiks on see, et pall võib enne lööki põrgata kaks korda. Mängitakse üksik- ja paarismänge. Väljak, pallid ja reketid on samad mis tavatennises.

Kellele mõeldud: Ratastoolitennis on mõeldud sportlastele, kellel on lihasjõu langus, vähenenud passiivne liigeseliikuvus, amputatsioonid, jäsemete pikkuse erinevus või koordinatsioonihäired 

Open-klass on mõeldud neile, kellel on alajäsemete puue. Quad-klass on neile, kellel on lisaks piirangud ka ülakehas.

Ala harrastamine Eestis: Ratastoolitennise treeningud toimuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus, Rakveres. Eesti sportlased, näiteks Viljar Villiste, Urmo Voogla, Mait Mätas ja Jaano Kraav, on osalenud rahvusvahelistel võistlustel. Huvilised on oodatud ühendust võtma Eesti Tennise Liiduga või Paralümpiakomiteega.

Ratastoolitennist juhib Rahvusvaheline Tenniseliit (ITF).

 

Eesti Tennise Liit

Ratastoolitennis on spordiala, mis on kohandatud ratastooli kasutavatele sportlastele. Väljaku mõõdud, võrgu kõrgus ja reketid on samad mis tavatennises, kuid mängijad kasutavad spetsiaalseid sportlikke ratastoole ning pallil on lubatud põrgata kuni kaks korda – teine põrge võib toimuda ka väljaku piiridest väljaspool.

Spordiala sai alguse 1970. aastatel Ameerikas ning on kiiresti kasvanud ülemaailmselt populaarseks. Tänaseks on ratastoolitennis tipptasemel, rahvusvaheliselt tunnustatud ja inspireeriv spordiala, mis näitab, et tennis on avatud ja jõukohane väga erinevatele sportlastele.

Ratastoolitennist mängitakse kõigil neljal suure slämmi turniiril ning see kuulub suveparaolümpiamängude kavva.

Ratastoolitennist on oodatud mängima kõik tennisesõbrad, kes tavatennist mingil põhjusel mängida ei saa.