Ratastoolivehklemise leiutajaks oli Sir Ludwing Guttmann Stoke Mandeville’i haiglas ning esmakordselt võisteldi selles Rooma paraolümpiamängidel 1960. aastal.
Ratastoolivehklemine on spordiala, kus kaks võistlejat istuvad metallraamides kinnitatud ratastoolides diagonaalselt vastamisi ning püüavad tabada vastase kehal lubatud sihtalasid. Võisteldakse floretis, epees ja espadronis nii individuaal- kui ka võistkondlikel aladel. Tabamuste fikseerimiseks kasutatakse metallist kaitsepõllesid ja elektroonilist punktisüsteemi. Väljalangemismatšides võidab see, kes kogub rohkem punkte või jõuab esimesena viie punktini kolme minuti jooksul.
Kellele mõeldud: ratastoolivehklemine on mõeldud sportlastele, kellel on lihasjõu langus, vähenenud passiivne liigeseliikuvus, amputatsioonid, jäsemete pikkuse erinevus või koordinatsioonihäired.
Ala harrastamine Eestis: Haapsalus on Baltimaade moodsaim vehklemishall, kus on võimalik harrastada ka paravehklemist. Huvi korral võib pöörduda Eesti Paralümpiakomitee poole.
Ratastoolivehklemist juhib Rahvusvaheline Liikumispuudega Inimeste Spordiliit (IWAS).