Esimene vibulaskmise võistlus liikumispuuetega inimestele peeti 1948. aastal Stoke Mandeville’i haiglas ning kuulus ühe algupärase alana ka 1960. aastal Roomas peetud paraolümpiamängude kavva.
Paravibulaskmine on täpsusala, kus sportlased lasevad nooli 50 või 70 meetri kauguselt märki. Võisteldakse sportvibu, plokkvibu ja W1 kategoorias. Märklaua suurus sõltub distantsist ja vibutüübist. Võistlus algab 72 noole kvalifikatsiooniringiga ning jätkub paarisduellidena. Osaleda saab nii individuaalselt kui ka segavõistkonnas.
Kellele on ala mõeldud:
Paravibulaskmine on mõeldud sportlastele, kellel on lihasjõulangus, vähenenud passiivne liigeseliikuvus, amputatsioonid või koordinatsioonihäired. Spordialal on teatud klassides võimalik kasutada abivahendeid. Sportlased jagatakse klassidesse füüsilise võimekuse järgi.
Paravibulaskmine Eestis:
Harrastavad liikumispuudega sportlased, kes teevad koostööd Eesti Vibuliidu ja Eesti Paralümpiakomiteega. Treeningutega tegeleb ka Pärnu Vibuklubi.
Kontakt: Katrin Virula katrin@nd.ee
Vibulaskmist juhib Rahvusvaheline Vibulaskmise Föderatsioon (FITA).