Veebruari infokiri
EPK koduleht on nüüdsest ligipääsetav
Eesti Paralümpiakomitee kodulehekülg on läbinud väikese uuenduskuuri ning nüüdsest on see ka ligipääsetav. Kodulehele on lisatud UserWay liides, mis võimaldab kodulehe külastajal kasutada mitmeid lahendusi, kuidas mugavamalt kodulehte külastada. Näiteks on võimalik muuta kontrastsust, teksti suurust või kursori suurust.
UserWay on teerajaja innovatiivsete ligipääsetavuse tehnoloogiatele. UserWay loob kodulehtedele edasijõudnud ligipääsetavuse lahendusi, mis aitavad tagada ADA (Americans with Disabilities) standardid, mis ütlevad, et kõik elektrooniline infotehnoloogia peab olema puuetega inimestele ligipääsetav.
UserWay taga on maailmaklassiga tiim, kellel on aastakümnete jagu kogemusi keeruliste ligipääsetavuse protokollide, suuremahuliste süsteemide edastamise ja innovatiivsete lähenemistega.
Userway nupukese leiab kodulehel all paremast nurgas.
Kõik funktsioonid ei pruugi hetkel veel täielikult töötada.
EPK läks üle Sportose kalendersüsteemile
Sportos keskkond on kasuks nii sportlasele kui spordisündmuste korraldajale. Paraspordisündmuse korraldaja saab ise läbi tööprogrammi sisestada oma spordisündmuste info (juhenditest tulemusteni) ning kooskõlastatuna ilmub see EPK kalendris. Süsteem on sünkroniseeritud liigume.ee kalendriga ning süsteemisiseste kokkulepetena nt EKJL jt. kalendritega, läbi mille saavad väiksemad paraspordi ja puuetega inimeste spordisündmused suurema kajastuse. Peatselt on Sportose süsteemi kasutamas ka EIL, kelle kodulehel kalendrivaade muutub.
Sündmuse korraldajal on vajadusel muudatuste tegemine lihtne – võistluse või sündmuse korraldaja teeb seda ühest kohast selle asemel, et mitmeid uusi e-kirju või faile uuesti erinevatele kontaktidele saata.
Sportos annab kasutajale veel võimaluse koostada galeriid, uudiseid, korraldada registreerimisi.
EOK kommentaar:
EOK eesmärk on liikuda ühtse ja üleriigilise süsteemi poole, kus korraldaja saab ise opereerida. Spordisündmustel osalejatele aga oleks üks suur spordisündmuste kalender. Ühe ühise süsteemi kasutamine annab võimaluse vastutust hajutada, samas aga kontrollida ja hoida muutuvat infot erinevates kalendrites korrektsena. (Peeter Lusmägi, EOK liikumisharrastuse juht)
EPK kommentaar:
Võttes kasutusele samu tööriistu nagu Sportos, mida täna Eestis suuremad spordiorganisatsioonid kasutavad, saame tuua ka puudega inimeste spordisündmuseid suurematesse avalikesse tavaspordi kalendritesse. Läbi selle on meie eesmärk üldsust teavitada, et puudega inimeste spordisündmused toimuvad, rohkem puudega inimesi saab infot ning ka terved inimesed saaksid neist teada. Lisaks on meil ääretult hea meel, et süsteem võimaldab ükskõik, millisel spordisündmuse korraldajal oma sündmusele lisada ka puudega inimestele osalemise võimalus. (Kaia Kollo, EPK liikumisharrastuse juht)
Kuidas oma paraspordisündmus Sportose süsteemi ja EPK kalendrisse lisada, vaata siit: https://www.paralympic.ee/et/suendmustekalender
Netflixi hittfilmi “Rising Phoenix” saab nüüd vaadata eestikeelsete subtiitritega
Rahvusvaheline Paralümpiakomitee (IPC) koostöös Netflixi ja HTYT Stories’ga tulid välja filmiga “Rising Phoenix”, mis tähistas olulist verstaposti -Tokyo 2020 paraolümpiamängudeni oli jäänud üks aasta. Nüüd on võimalik seda filmi vaadata Netflixis ka eestikeelsete subtiitritega.
“Me soovisime, et sellele filmile tehtaks eestikeelsed subtiitrid, sest tegemist on suurepärase filmiga, mis toob inimesi paraspordile lähemale. Filmi vaadates saab näha, kust on alguse saanud ning millise teekonna on pidanud parasport läbima. Üheksa inspireerivat sportlast räägivad oma loo, läbi mille on näha nende suurt teotahet ning, et kui väga tahta, siis on kõik võimalik.” kirjeldab Eesti Paralümpiakomitee peasekretär Signe Falkenberg “Rising Phoenix” filmi.
“Sarnaselt filmis osalevatele sportlastele võistlevad paraolümpiamängudele pääsemise eest ka Eesti parasportlased. Tokyo 2020 paraolümpiamängud toimuvad 25. augustist kuni 5. septembrini 2021. aastal Jaapanis Tokyos.” lisab Falkenberg.
26. augustil 2020 aastal esilinastus Netflixis film “Rising Phoenix”, mille fookuses on üheksa paraolümpia sportlast, rõhutades nende õnnestumisi Londoni 2012 ja Rio 2016 paraolümpiamängudel. Lisaks räägib film paraolümpiamängude tähelepanuväärse loo, kuidas Teise maailmasõja rusudest on jõutud planeedi populaarsuselt kolmandaks spordisündmuseks.
“Rising Phoenix” uurib, kuidas paraolümpiamängud on aastakümnete jooksul esile kutsunud ülemaailmset liikumist ning näitab, kuidas see jätkuvalt muudab viisi, kuidas maailm mõtleb puudest, tipptasemest, mitmekesisusest ja inimpotentsiaalist.
“Ma arvan, et seda filmi võiksid kõik vaadata, sest see annab päris hea ülevaate paraspordi ajaloost ning jutustab väga erinevate sportlaste lugusid. Film tabas päris hästi ära kõik paraspordi nüansid ja selle üle tunnen vaid rõõmu.” räägib Eesti paraujuja Matz Topkin filmist.
Fitness sportlane ja tsirkuseakrobaat Endla Vaher hindab filmi kõrgelt: “Rising Phoenix on väga inspireeriv ja tõetruu. Nendel sportlastel käib pidev töö iseendaga nii füüsiliselt ja vaimselt, kui ka pidev võitlus olla ühiskonnas aktsepteeritud. Vaadates seda filmi ja olles ise ka ühega peategelastest (JB) seotud olnud, tunnen, et parasportlased on meile kõigile suureks eeskujuks. Vaatamata oma saatusele on nad ülimalt motiveeritud, õnnelikud ja mis kõige tähtsam, nad pole alla andnud.”
“Kindlasti soovitan seda filmi kõigile ja eriti neile, kellel jääb motivatsioonist puudu. Usun, et see film paneb absoluutselt kõiki inimesi mõtlema, et pole olemas vabandusi, miks midagi teha ei saa vaid tuleb lihtsalt võtta kätte ja pingutada. Samuti loodan, et see inspireerib puudega inimesi, kes pole veel nii osavad ja vaimselt tugevad ning neid, kes nende eest hoolitsevad. Kõik on võimalik, tuleb leida oma tee!” lisab Vaher.
Need üheksa sportlast, kelle lugusid filmis kajastatakse on Bebe Vio (Itaalia), Ellie Cole (Austraalia), Jean-Baptiste Alaize (Prantsusmaa), Matt Stutzman (USA), Jonnie Peacock (Suurbritannia), Cui Zhe (Hiina), Ryley Batt (Austraalia), Ntando Mahlangu (Lõuna-Aafrika) ja Tatyana McFadden (USA).
Mitmekordne ujumise paraolümpiavõitja Ellie Cole usub, et “Rising Phoenix” aitab paraolümpialiikumise viia uuele tasemele. “Kui ma näen sellist tööd, nagu see on, ja eriti midagi sellist, mille Netflixi sarnane kaubamärk võtab, mõtlen ma tagasi kui ma olin 9- või 10-aastane ega teadnud, et parasport üldse eksisteerib,” ütleb ta.
“Ma olen näinud seda arengut selliseks nagu parasport on praegu, punktis, kus on Netflixi dokumentaal ja see on juba midagi muud. See teeb mind uhkeks, sest olen näinud selle dramaatilist muutumist. Ma tean, kuidas see varem oli.” lisab Cole.
“Ma arvan, et inimesed, kes seda filmi vaatavad, eriti need, kes ei ole veel fännid, saavad lõpuks aru, et paraolümpialiikumine on tõesti mitmemõõtmeline. See on tegelikult väga lahe.” ütleb Cole lõpetuseks.
Ilma käteta sündinud vibulaskja Matt Stutzman on paraolümpiamängudel tuntud oma ainulaadse jalgadega laskmise stiiliga. “Ma arvan, et see film üritab tuua teadlikust kõigile, kes seda vaatavad. Jah, meil on füüsilised puuded, kuid see ei takista meid. Me võime ikkagi elada normaalset elu; me võime ikkagi olla see inimene, kes läheb toidupoodi ja ostab süüa. Me võime elada nagu kõik teisedki.” räägib ta.
“Selles dokumentaalfilmis lubasid nad mul tõesti olla lihtsalt mina. Kui ma tahtsin olla naljakas, siis ma võisin olla naljakas. Kui ma tahtsin teha midagi konkreetset, siis nad olid väga avatud, et näidata maailmale, kes Matt Stutzman on. Minu jaoks oli see hämmastav, sest enamasti on neil oma idee, mida nad tahavad, et me räägime, aga tänu sellele vabadusele, sain ma maailmale näidata Matti erinevaid külgi. Võib-olla seda, milline Matt tegelikult on. Selle võimaluse saamine muudab selle veelgi paremaks.” lisab Stutzman.
IPC president Andrew Parsons ütles: “Pole mingit kahtlust, et see film muudab iga inimest, kes seda vaatab. See on film, mis annab jõudu nii paljudele inimestele kogu maailmas ja elustab veelgi paraolümpialiikumise asutaja Sir Ludwig Guttmanni visiooni.”
“Seda filmi nimetada paraolümpialiikumise jaoks murranguliseks oleks alahindamine. Tegemist on väga erilise filmiga ja ma ootan väga, et terve maailm seda näha saaks.” lisas ta.
“Rising Phoenix” on valminud koostöös HTYT Films and Passion Pictures ning Ventureland and Misfits Entertainementiga.
Ametlik filmitreiler: https://www.youtube.com/watch?v=-W7Bek4jvos
Lugu paraolümpia dokumentaalfilmi taga: https://www.youtube.com/watch?v=4KtWxTkjMH8
Delfi ajakirjanikud Laura Kalam ja Gunnar Leheste panid ennast proovile ratastoolikurlingus
Paraolümpiamängude kavasse on lisatud segapaaris ratastoolikurling, mida esimest korda mängitakse 2026. aasta Milano Cortina taliparaolümpiamängudel. Sellest tulenevalt otsustasid Delfi ajakirjanikud ise järgi proovida, mis mäng see ratatstoolikurling on.
Vaata videost, kuidas ajakirjanikel mäng välja tuli ning kes lõpuks võitis.
IPC teeb algust 10-aastase kampaaniaga #WeThe15
Kampaania eesmärk on teadvustada, et ligi 15% kogu maailma rahvastikust on puudega ning tuua positiivset muutust, mis looks kaasavama ühiskonna.
15% kogu rahvastikust on 1 miljard inimest ning #WeThe15 kampaaniaga tahetakse peatada diskrimineerimist nii suure rahvahulga suhtes. Läbi selle muuta puudega inimesi aktiivsemaks, nähtavamaks ning panustavateks kogukonna liikmeteks. Seda tehes tahetakse julgustada ja luua keskkonda, kus keegi ei pea oma puuet häbenema, ning saaksid maailmale näidata, kes nad on.
Kampaania läheb käima mõned päevad enne Tokyo 2020 paraolümpiamänge - 19. augustil üle kogu maailma.
Paraspordikoolitus - puudega harrastaja treeninggrupis
Eesti Sulgpalliliit korraldab 19. veebruaril esimese paraspordi koolituse. Koolitusele on oodatud kõik treenerid.
Koolitusel saavad treenerid ülevaate paraspordi eripäradest, et olla paremini valmis liikumispuudega sportlasi juhendama.
Koolituse viib läbi Tallinna Ülikooli liikumisteaduste lektor Kirsti Pedak. Lähemalt käsitletakse erinevaid puudeliikide ning funktsionaalse võimekuse eripärasid, millega tuleks treeningu planeerimisel arvestada.
Veebikoolitus Zoom keskkonnas toimub 19. veebruaril 10.00-12.15. Registreerumine 17. veebruarini kathy@badminton.ee. Zoomi lingi saadame kõikidele osalejatele 18.02.
Osalustasu 25 EUR. Koolituse läbinud saavad täiendkoolituse tunnistuse 3 akadeemilise tunni ulatuses.
Tähtis on see, et tunned sporti tehes rõõmu ja naudid iga hetke
Kurtide spordile pani aluse Rahvusvaheline Kurtide Spordikomitee (The international Committee of Sports for the Deaf (ICSD)) aastal 1924. Organisatsiooni loojaks oli Eugène Rubens-Alcais, kes korraldas ka esimesed kurtide mängud. Kurtidele hakati eraldi mänge korraldama, et nad ei oleks kõrvalejäetud ning saaksid ka vabalt suhelda teiste osalejatega.
Esimesed kurtide olümpiamängud toimusid 1924. aastal Pariisis ning need mängud tähistavad ühtlasi ka esimest puuetega inimestele korraldatud rahvusvahelist võistlust. Kurtide olümpiamänge peetakse iga nelja aasta tagant. Esimestel mängudel osalesid 148 sportlast üheksast Euroopa riigist. Alles 2001. aastal said mängud nimeks kurtide olümpiamängud, enne seda nimetati mänge rahvusvahelised kurtide mängud (International Games for the Deaf), rahvusvahelised vaiksed mängud (International Silent Games) ja kurtide maailmamängud (World Games for the Deaf).
Esimesed kurtide taliolümpiamängud toimusid 1949. aastal Seefeldis Austrias ning seal osales 33 sportlast viiest riigist. Viimastel taliolümpiamängudel osales aga 461 sportlast 34 riigist. Viimastel kurtide suveolümpiamängudel osales 2856 sportlast 97 riigist.
Kurtide olümpiamängudele kvalifitseerumiseks peab sportlasel olema tervemas kõrvas vähemalt 55 db kuulmise kadu. Võistluste ajal ei ole lubatud kasutada kuulmisaparaate ega kõrvasiseseid implantaate.
Kuna kurtide spordi puhul ei saa kasutada hääl- või helikäsklusi, siis on tehtud mõningad kohandused. Näiteks jalgpallikohtunikud kasutavad mängu alustamise märguandeks vile asemel lipuga lehvitamist. Sarnaselt jalgpallile kasutatakse ka võrkpallis vile asemel punast lippu. Korvpallis kasutatakse vile asemel viipekeelt. Võidujooksude startides kasutatakse valgust stardipüstoli asemel. Lisaks pealtvaatajad üldiselt ei plaksuta vaid lehvitavad kahe käega.
Eesti Kurtide Spordiliit asutati 23. novembril 1991. aastal. Eestis harrastatakse naiste- ja meeste korvpalli, kergejõustiku, ujumist, suusatamist, murdmaajooksu, bowlingut, saalihokit, triatloni, orienteerumist, malet, kabet, koroonat, lauatennist, jalgrattasporti, kalasporti ja koolisporti.
Uurisime neljalt endiselt ja praeguselt kergejõustiklastelt nende sportimisharjumuste kohta. Küsitletud sportlased on Cathy Saem, Inessa Halliste, Tanel Visnap ja Jorgen Liiv.
Eesti sportlased on jõudnud spordini erinevaid teid mööda - sportlikud vanemad on suunanud ja näidanud eeskuju; ümbritsev keskkond on soodustanud õues liikumist, ronimist jms; kooli kehalise kasvatuse tunnid on tekitanud huvi ja tahtmiste.
Kõik küsitletud sportlased on alguses tegelenud mõne võistkonnaalaga - jalgpall, korvpall, sulgpall, võrkpall - ning hiljem on leitud tee kergejõustiku juurde. Lisaks toovad nad kõik välja, et sportimine on mõjunud neile positiivselt ning tulnud kasuks ka teistes eluvaldkondades. “Tänu spordile kadus mul astma ning paranes füüsiline vorm,” ütleb Jorgen.
Tanel räägib, et kergejõustikuga tegelemine aitab seada eesmärke ning õpetab, et elus ei ole otseteed ja oma eesmärkide nimel tuleb kõvasti tööd teha. Jorgen lisab, et sporti võiks teha igaüks ning ei ole oluline, millist spordiala, peaasi, et inimesed oleksid aktiivsed. “Tähtis on see, et tunned sporti tehes rõõmu ja naudid iga hetke,” täiendab Jorgen oma mõtteid.
Sportlased toovad välja, et individuaalalad on lihtsamad, sest seal sõltutakse ainult iseendast. “Individuaalala juures oled sina iseenda boss ja teed seda mida sinu sisetunne ütleb,” räägib Tanel. Jorgen aga räägib, et kuna ta on ligi 19 aastat tegelenud kergejõustikuga, siis praegu sooviks ta proovida mõnda teist spordiala. “Praegu oleks huvitatud võistkonnaaladest, sest tahaks uusi kogemusi,” lisab ta.
Sportimine annab inimestele erinevaid emotsioone ning väärtusi. Cathy toob välja, et tänu spordile on ta leidnud sõpru ning saanud palju reisida. Ta soovitab sportimist ka teistele, sest see teeb tuju heaks ja toob hea tervise. Lisaks saab sportida ka koos sõpradega ning aktiivselt koos aega veeta.
Uute sõprade leidmise toob välja ka Inessa. Lisaks ütleb ta, et sport aitab tal emotsioone välja elada. “Sportlik vorm on vajalik ka selle jaoks, et elada mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Kui seda ei ole, siis pole ka vaim ergas ning kõik kipub aeg-ajalt aia taha minema,” kirjeldab spordi olulisust Tanel.
Järgmised kurtide suveolümpiamängud on plaanitud 2021. aasta detsembris Brasiilias.
Liikmete uudised
JAANUARI PARIM SPORTLANE
Murdmaasuusataja Hans Teearu
30.01.2021 - 5. koht 35.Viru Maratonil 42 km distantsil ajaga 02:01:03
27.01.2021 - 2. koht Valgamaa Suusasarja 5 km distantsil (CT) ajaga 00:14:30,1
03.01.2021 - 21. koht Eesti MV-l murdmaasuusatamises 10 km distantsil ( vabalt) ajaga 25;36,9
27.12.2020 - 18. koht Eesti MV-l murdmaasuusatamises 10 km distantsil (CT) ajaga 27;45,0
Võistluste protokollid on leitavad Eesti Suusaliidu ja Karupesa Team kodulehekülgedelt.
Sportlase treeneriks on Kalju Ojaste ja sportlast saadab Karl Teearu.
JAANUARI TEGU
Vigride seeriavõistus ujumises
12.01.2021-15.01.2021 Tallinna Tondi kooli ja Kadaka kooli õpilaste ujumisvõistlus lühimaa distantsidel, kust võttis osa 36 õpilast. Jätkub koolikohustusliku programmi läbiviimine Tondi koolis ja Kadaka Põhikoolis.
Sekretariaadi töölaud
Tehtud
* 29.01.2021 toimus selle aasta esimene juhatuse koosolek:
* Esialgsed kokkuvõtted aastast 2020
* Kinnitati korrigeeritud 2021. a eelarve
* Arutati EPK 30. sünnipäeva tähistamise võimalusi
* Vaadati üle selle aasta stipendiumite konkursid
* Juhatus kiitis heaks EPK kommunikatsiooniplaani alused 2021-2022
* Kurtide OM kandidaatidele stipenduimukonkursi väljakuulutamine
Päevakorral
* Sportlastele meediakoolituse planeerimine
* Logo kinnitamine
* 2020. a aruannete koostamine
* Planeeritakse EPK 30 tähistamist
* Kergejõustikuvõistluste planeerimine